Minu ainekaardid:

0 kaarti!

---

13348 ainekaarti
63 õppeainet
121 õpetajat

Ained:

• A-võõrkeel (893)
• Ajalugu (218)
• Arvuti matemaatikas (59)
• Arvutikäsitlusõpetus (1)
• Avastusõpetus (60)
• B-võõrkeel (15)
• B-võõrkeel (S) (207)
• B-võõrkeel (V) (350)
• Bioloogia (54)
• C-võõrkeel (S) (53)

Viimati lisatud:

• Loodusõpetus (6a, 6b, 6c, pk I poolaasta)
  Ruth Rist, 3 tundi
• Matemaatika (6b, pk I trimester)
  Signe Vahkal, 5 tundi
• Matemaatika (7c, pk I trimester)
  Signe Vahkal, 4 tundi
• Käsitöö ja kodundus (8a T, 8c T, pk I poolaasta)
  Ene Pidmann, 2 tundi
• Käsitöö ja kodundus (6a T, 6c T, pk I poolaasta)
  Ene Pidmann, 2 tundi
• Kunst (9a, 9b, pk I poolaasta)
  Ene Pidmann, 1 tund
• Kunst (8b, 8c, 8d, pk I poolaasta)
  Ene Pidmann, 1 tund
• Kunst (7a, 7b, 7d, pk I poolaasta)
  Ene Pidmann, 1 tund
• Käsitöö ja kodundus (7a T, 7c T, pk I poolaasta)
  Ene Pidmann, 2 tundi
• Eesti keel (8_grupp, pk I trimester)
  Heidi Truu, 2 tundi

B-võõrkeel (S): 8a, 8b, 8c prindi

Autor: Marika Varjas saksa keele õpetaja Kontakt: Marika.Varjas@nooruse.edu.ee

Miks me seda ainet õpime? üles

Saksa keele õppimine võimaldab õpilasel laiendada oma suhtlemisvõimalusi ja kultuurilist silmaringi, tagab juurdepääsu teadmisallikaile ning loob eeldused vahetuks suhtlemiseks, toetab edasisi õpinguid ja tegevust ühiskonnas. Saksa keele populaarsus kasvab, kuna kasvanud on Saksamaa osatähtsus Euroopa majandusriikide seas.  
Põhikooli B-võõrkeele õpetusega taotletakse, et õpilane:  
1) saavutab keeleoskuse taseme,mis võimaldab tal igapäevastes suhtlusolukordades toime tulla;  
2) huvitub võõrkeelte õppimisest ning nende kaudu silmaringi laiendamisest;  
3) omandab oskuse märgata ja väärtustada erinevate kultuuride eripära;  
4) tunneb erinevaid võõrkeelte õppimise strateegiaid ning oskab neid iseseisvalt kasutada;  
5) huvitub õpitavat keelt kõnelevatest maadest ja nende kultuurist;  
6) oskab kasutada eakohaseid võõrkeelseid teatmeallikaid (nt teatmeteosed, sõnaraamatud, internet), et leida vajalikku infot ka teistes valdkondades ja õppeainetes.

Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa) üles

21. - 24.01.
1) Bis zur Brücke ist es nicht weit.
2) Bis zur Brücke ist es nicht weit.
3) Bis zur Brücke ist es nicht weit.

28. - 31. 01.
1) Bis zur Brücke ist es nicht weit.
2) Bis zur Brücke ist es nicht weit. Lernwortschatz
3) Bis zur Brücke ist es nicht weit. Lernwortschatz

4. - 7.02.
1) Was haben wir denn auf?
2) Was haben wir denn auf?
3) Was haben wir denn auf?

11. - 14.02.
1) Was haben wir denn auf?
2) Was haben wir denn auf? Lernwortschatz
3) Was haben wir denn auf? Lernwortschatz

18. - 21.02.
1) Was haben wir denn auf? Training: Lesen
2) Was haben wir denn auf? Training: Hören. Schreiben
3) Was haben wir denn auf? Das kannst du jetzt.

4.- 7.03.
1)Was haben wir denn auf? Auf einen Blick!
2) Macht noch jemand mit?
3) Macht noch jemand mit?


11.- 14.03.
1)Macht noch jemand mit?
2) Macht noch jemand mit?
3) Macht noch jemand mit? Lernwortschatz

18. - 21.03.
1) Macht noch jemand mit?
2) Wir machen einen Film!
3) Wir machen einen Film!

25. - 28.03
1) Wir machen einen Film!
2) Wir machen einen Film!
3) Wir machen einen Film!

1.- 4.04.
1) Wir machen einen Film! Lernwortschatz
2) Luisa in Salzburg.
3) Luisa in Salzburg.


8. - 11.04.
1) Luisa in Salzburg.
2) Luisa in Salzburg.
3) Luisa in Salzburg. Landeskunde

15. - 18.04.
1) Luisa in Salzburg. Projekt
2) Luisa in Salzburg. Auf einen Blick
3) Luisa in Salzburg. Wiederholung

29. 04 – 2.05.
1). Jonas
2) Jonas` Lieblingsort.
3) Jonas` Lieblingsort.

6. - 9.05
1) Jonas` Lieblingsort.
2) Jonas` Lieblingsort.
3) Jonas` Lieblingsort.

13. - 16. 05
1) Jonas` Lieblingsort.
2) Jonas` Lieblingsort.
3) Ist die blaue Hose nicht toll?

20. - 23.05.
1) Ist die blaue Hose nicht toll?
2) Ist die blaue Hose nicht toll?
3) Ist die blaue Hose nicht toll?

27. - 30.05.
1) Ist die blaue Hose nicht toll?
2) Ist die blaue Hose nicht toll?
3) Ist die blaue Hose nicht toll?

Milliseid oskusi õpilased saavad? üles

II poolaasta lõpuks oskab õpilane:
- keelata
-teed küsida ja kirjeldada
- võrrelda ja hinnanguid anda
- arvamust avaldada ja seda põhjendada
-modaalverbe kasutada
- kasutada eessõnu akkusatiiviga ja daativiga
- eitada ja vastandada
- korraldusi anda
- näiteid tuua
- midagi põhjendada
- ettepanekut teha, seda vastu võtta ja tagasi lükata
-tervitada ja hüvasti jätta
-meiliga kellegi poole pöörduda
- palvet esitada
- tööprotsessi kirjeldada
- oma lemmikkohast rääkida
- vestlust alustada
- isikulisi ja näitavaid asesõnu kasutada

Hindamine üles

Veerandi hinne kujuneb tunnitöö, tunnikontrollide, kodutööde, suulise vastamise ja suures osas aktiivsuse eest saadud hinnetest. Iga lektsiooni ehk õppetüki lõppedes on hindeline töö (kõige olulisem on sõnavara oskamine). Tööd on erineva mahuga ja seega ei ole kokkuvõttev hinne aritmeetiline keskmine. Iga töö hindamisel on aluseks see, kui suures osas valdab õpilane õpitud materjali ehk %:
hinne 5- 100 -90%
hinne 4- 89 -75%
hinne 3- 74 -50%
hinne 2- 49 -20%
hinne 1- 19 - 0%

Konsultatsioonid teisipäeval peale 8. tundi ruumis 400A või ka muul sobival ajal, õpilane lepib konsultatsiooni ja järelevastamise eelnevalt õpetajaga kokku.