B-võõrkeel (S): 7a, 7b, 7c prindi
 |
Autor: Marika Varjas saksa keele õpetaja Kontakt: Marika.Varjas@nooruse.edu.ee |
Loodud: 26. märts 2017. a. kell 20.00
Muudetud: 26. märts 2017. a. kell 21.14
Õppeaasta: 2016/2017
Õppekava: Põhikooli õppekava, IV veerand
Kestvus: 3 tundi nädalas
Miks me seda ainet õpime?
Saksa keele õppimine võimaldab õpilasel laiendada oma suhtlemisvõimalusi ja kultuurilist silmaringi, tagab juurdepääsu teadmisallikaile ning loob eeldused vahetuks suhtlemiseks, toetab edasisi õpinguid ja tegevust ühiskonnas.
Põhikooli B-võõrkele õpetusega taotletakse, et õpilane:
1) saavutab keeleoskuse taseme,mis võimaldab tal igapäevastes suhtlusolukordades toime tulla;
2) huvitub võõrkeelte õppimisest ning nende kaudu silmaringi laiendamisest;
3) omandab oskuse märgata ja väärtustada erinevate kultuuride eripära;
4) tunneb erinevaid võõrkeelte õppimise strateegiaid ning oskab neid iseseisvalt kasutada;
5) huvitub õpitavat keelt kõnelevatest maadest ja nende kultuurist;
6) oskab kasutada eakohaseid võõrkeelseid teatmeallikaid (nt teatmeteosed, sõnaraamatud, internet), et leida vajalikku infot ka teistes valdkondades ja õppeainetes
Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa)
27.3.-29.3.
1) Wiederholung. Übungen Ah. Nebensatz. Wortschatz
2) Wiederholung. Übungen Ah. Nebensatz. Reflexive Verben
3) Wiederholung Imperativ
3.3.-5.4.
1) Was fehlt dir? Krankheiten. Was tut weh?
2) Was fehlt dir? Dativ. Deklination der Personalpronomen
3) Was fehlt dir?
10.4.-12.4.
1) Wenn man krank ist ... wenn - Sätze
2) Wenn man krank ist ... sollen
3) Wenn man krank ist ... Wortschatzwh.
17.4.-19.4.
1) Wiederholung. Wortschatztest.
2) Mein neues Zimmer. Präpositionen mit Akk. Und Dat.
3) Mein neues Zimmer. Präpositionen mit Akk. Und Dat.
24.4. -26.4.
1) Mein neues Zimmer. Präpositionen mit Akk. Und Dat.
2) Wiederholung
3) Meine Familie und ich.
2.5. -3.5
1) Meine Familie und ich.
2) Meine Familie und ich. Komparation
8.5.-10.5.
1) Meine Familie und ich. Wortschatzwiederholung
2) Typisch Mädchen, typisch Junge
3) Typisch Mädchen, typisch Junge. Synonyme, Antonyme
15.5.-17.5.
1) Typisch Mädchen, typisch Junge. Redemittel
2) 3)Sportfans
3) Wer gewinnt
22.5.-24.5.
29.5. Zusammenfassung des Schuljahres, Noten
30.5. Wiederholung. Spiele.
10. – 14.3.
1) Wiederholung, L.8 Ah.
2) Was fehlt dir? Körperteile.
3) Was fehlt dir? Spiel: Simon sagt.
24. – 28.3
1) Was fehlt dir? Krankheiten. Was tut weh?
2) Was fehlt dir? Dativ. Deklination der Personalpronomen
3) Was fehlt dir? Test
31.3. – 4.4.
1) Wenn man krank ist ... wenn - Sätze
2) Wenn man krank ist ... sollen
3) Wenn man krank ist ... Wortschatzwh.
7. – 11.4.
1) Wiederholung. Wortschatztest.
2) Mein neues Zimmer. Präpositionen mit Akk. Und Dat.
3) Mein neues Zimmer. Präpositionen mit Akk. Und Dat.
14. – 17.4.
1) Mein neues Zimmer. Präpositionen mit Akk. Und Dat.
2) Wiederholung
3) Meine Familie und ich.
21. – 25.4.
1) Meine Familie und ich.
2) Meine Familie und ich. Komparation
3) Meine Familie und ich. Wortschatzwiederholung
28. – 30.4
1) Typisch Mädchen, typisch Junge
2) Typisch Mädchen, typisch Junge. Synonyme, Antonyme
3) Typisch Mädchen, typisch Junge. Redemittel
5. – 9.5.
1) Typisch Mädchen, typisch Junge , weil-Sätze
2)Sportfans
3)Sportfans
12.- 16.5.
1) Wer gewinnt
2) Wer gewinnt
3)Freizeit
19. – 23.5
1) Freizeit
2)Kommst du mit ins Kino?
3)Kommst du mit ins Kino?
Milliseid oskusi õpilased saavad?
Õpilane
1) tunneb saksa keelele omaseid hääldusreegleid ja oskab neid kasutada;
2) oskab kasutada õpitud väljendeid ja väljendada oma mõtteid eelnevalt läbitud teemadel: inimene ja tema keha, tervis, haigus, oma tuba, korter v. maja, oma pere, tüdrukud ja poisid, sport ja sportlased, vabaajategevused, ühistegevused; ta oskab avaldada arvamust antud teeemadel, kasutab õpitud keelestruktuure, eessõnu, oskab käänata, kasutada võrdlusastmeid, ajavorme, tegusõna põhivorme
3) on võimeline läbitud õppematerjaliga monoloogidest ja dialoogidest ära tundma tuttavaid keelendeid ja lausestruktuure ja neid ise kasutama,
4) suudab mõista tuttaval keelematerjalil põhinevat õpetaja ja kaasõpilaste kõnet;
5) oskab kirjutada õpitud sõnu ja väljendeid ning koostada neist minidialooge;
6) oskab lugeda lihtsat dialoogi ja saab loetust aru;
7) omandab IV veerandil õpitud keeleteadmised ja oskab neid kasutada lausetes, oskab nimisõna ja omadussõnu käänata, oskab omadussõna võrdlusastmeid, oskab moodustada ja kasutada võrdlusastmeid, käskivat kõneviisi, eessõnu Akk/ Dat; moodustab liitnimisõnu (zusammengesetzte Substantive); modaalverbe, oskab moodustada kõrvallauseid
8) oskab õpetaja juhendamisel rakendada varem omandatud õpioskusi ja -strateegiaid;
9) oskab töötada õpetaja juhendamisel eesmärgistatult nii iseseisvalt, kui ka koos kaaslastega.
Hindamine
IV veerandi hinde saamiseks on õpilane sooritanud testid iga lektsiooni sõnavara ja grammatika kohta, hinne kujuneb punktide alusel vastavalt
hinne 5 - 100-90%
hinne 4 - 89-75%
hinne 3 - 74-50%
hinne 2 - 49-20%
hinne 1 - 19- 0%
Lisaks iga õppetüki kohta sooritatud testile arvestatakse kokkuvõtva veerandihinde väljapanemisel tunnitööd ja tunnikontrollide hinnet, mille osakaal on 50 % veerandi lõpphindest. Õpilane valmistab ette IGAKS tunniks, kordab ja õpib sõnavara, lahendab kodused ülesanded ja hoiab korras vihiku, töövihiku ja õpiku. Kui kodutööd on olulise põhjuseta tegemata, sooritab ta need peale tunde õpetaja poolt määratud ajal ja kohas, samuti töötab ta individuaalselt peale tunde, kui rikub tunnirahu ja ei täida tunnis antud ülesandeid. Täiendavat abi saab õpilane konsultatsioonis, ka siis, kui on vajalik eelnevalt omandatud õppematerjali kordamine.
Puudumiste korral tuleb tööd järele teha. Järeltöö sooritamiseks on üks võimalus. Kui töö on esitamata või kontrolltöö sooritamata, kajastub see e-koolis nullina, mis asendatakse hindega pärast töö sooritamist. Kui töö jääb sooritamata, siis veerandi lõpus asendatakse "0" hindega "1". Maha kirjutatud tööd hinnatakse hindega 1 ja see ei kuulu parandamisele. Ebaõnnestunud tööd tuleb parandada 10 päeva jooksul töö kättesaamise päevast.
Veerandi hinne on kokkuvõttev hinne tunnitöö ja testide hinnetest. Tunnitöös osalemise, koduste ülesannete täitmise eest saab õpilane kursuse lõpus hinde, mille väärtus on võrdne testide hinnetega, positiivse kursuse hinde saamiseks peavad nii testide kui ka osalemise hinne olema positiivsed.
Õppematerjal: H. Allvee, M. Kangro R. Taimsoo – Deutsch. Kein Problem 2/2; Lehrbuch Teil 2/2.
H. Allvee, M. Kangro R. Taimsoo – Deutsch. Kein Problem . Arbeitsbuch.,
Õpetaja lisamaterjalid.
Konsultatsioonid vastavalt eelnevale kokkuleppele T kell 14.45-15.30 ruumis 404.