Otsi
Artiklite sarjad
- Bookstagramid (45)
- n päeva lõpetamiseni (35)
- Eesti päev (15)
- Koolilehe jõululood (16)
- Suveseik (16)
- Meie koolimaja 45 (6)
- #muusikasoovitus (6)
- Nädala kunstitöö (16)
- Kuidas läheb? (17)
- Õpilane küsib (8)
- Teel ajalukku (41)
- Elu pärast KGd (50)
- Kuu tegija (15)
- Töö ja kool (13)
- Inspira 15 (22)
- Arhiivinurk (48)
Rubriigid
Valdkonnad
Õpilaste sünnipäevad
29. september
- Jaagup Kundrats 1.b
- Johannes Kaju 5.c
- Markus Viin 7.d
- Mirtel Orav 1.b
30. september
- Kris Pruul 1.a
- Melissa Kivi 7.c
1. oktoober
- Eliise Raud 9.a
- Henri Niit 3.a
- Martha-Mia Naat 5.a
- Risto Pruunlep 8.d
- Tobias Kalle 8.a
3. oktoober
- Chris Pärn 5.c
- Jaagup Tiitma 4.b
- Rasmus Tool 9.c
- Regor Jalak 8.d
4. oktoober
- Akira Ron Ork 9.b
- Henry Richard Arusalu 1.c
- Karl August Kukk 4.c
5. oktoober
- Sofiia Nikolaieva 9.c
6. oktoober
- Heleena Maria Aas 7.a
- Johannes Reinfeldt 4.c
- Tomi Lepp 9.d
Töötajate sünnipäevad
29. september
- Riina Mägi
2. oktoober
- Gerta Nurk
- Imbi Püss*
4. veebruaril toimus Tartu rahule pühendatud kõnekoosolek, kus oma kõnedega esinesid Kuressaare Gümnaasiumi 9.–12. klasside õpilased. Meie KG avaldab ettekandmisele tulnud kõnesid kuni 21. veebruarini, mil tähistame Eesti päeva.
Head kuulajad!
„Rästik salvab siis, kui teda ehmatatakse või kui ta jahti peab. Muidu ei ole mõtet. Loodus on ratsionaalne, lõbu pärast tapab ainult inimene,“ nii on öelnud Rein Maran.
Ühiskond areneb pidevalt, me elame muutuste ajastus. Siiski püsivad paljud asjad meiega läbi aegade. Me oleme inimesed, meie loomuses on sõprus, armastus, ühtsus, sallivus ja julgus erineda. Meil on võime kuulata ja rääkida, sõlmida kokkuleppeid. Neile inimlikele väärtustele vaatamata on maailmas palju erimeelsusi, mille ainsaks lahenduseks peetakse pomme ja droonirünnakuid.
Igaüks meist jahib oma õigust ja õiglust ning keegi ei taha näida nõrk. Mõnede konfliktide puhul tundub, et õigusejaht muutub lapsikuks vastastikuseks kemplemiseks. Selliseks on kujunenud praegune olukord USA ja Iraani vahel, mis ei jäta tänases maailmas kedagi külmaks. Taoline konflikt paisub, ning ühel hetkel ei suudeta sellele enam piiri panna. Sõja alustamine tundub nii lihtsana – ainult anna tuld.
Kui rästik tunneb end ohustatuna ja ründab, siis rahvusvahelistesse suhetesse ülekantuna on kannatajaid palju rohkem kui süütu seeneline, kes rästikule kõigepealt saba peale astus. Rästik ei hävita oma salvamisega enda elukohta, inimene aga küll. Juba ammu ei ole inimene looduse kroon, vaid hoopis suurim hävitaja.
Halba on maailmas liiga palju. Keskendume ilusatele asjadele ja püüame hoida seda, mis meil on, ja neid, kes meil on. Rahu ei tohiks olla eesmärk, vaid peaks olema meie eluviis.